Biometaan ehk rohegaas on Eestis toodetud keskkonnasõbralik taastuvkütus

Biometaan ehk rohegaas on Eestis toodetud keskkonnasõbralik taastuvkütus
Arvuta oma aastane kütusesääst, kui sõidaksid CNG-ga
Arvutuse aluseks on võetud autode hinnakirjades toodud keskmise kütusekulu näitajad ja kütuse hinnad seisuga 16.08.2019: 95 - 1.37€; CNG - 0.899€.
Tutvustus

Mis on biometaan?

Biometaan ehk rohegaas on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist. Biometaan on 100% keskkonnasõbralik taastuvkütus, mida toodetakse
nüüd ka Eestis.

Biometaan on kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi - seal hulgas on ta kasutatav surugaasi (CNG) tarbivates autodes. Biometaaniga saab asendada transpordisektoris kasutatavaid fossiilkütuseid. Eesti riigi eesmärk on kasutada aastaks 2020 transpordis 10% taastuvkütuseid, millest 3% on plaanis katta biometaaniga. Biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut.

Võrreldes bensiini ja diislikütuse põlemisega on gaasi arvestuslik koguemissioon väiksem – õhku paisatava tahmaosakeste ja vääveldioksiidi kogused on vaevumärgatavad. CNG autogaasi põlemine tekitab võrreldes bensiiniga koguni 60% vähem süsinikoksiidi, 50% vähem süsivesinikke ja 45% vähem lämmastikoksiide.

Riik on asunud erinevate tegevuste kaudu arendama biometaani turgu Eestis. Praeguseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatud üle 20 biometaani tankimisvõimekusega tankla rajamist aastaks 2020 ning seni ühe biometaani tootmisjaama rajamist. Lisaks maksab riik biometaani turu arendamiseks iga transpordisektoris kulunud megavatt-tunni rohegaasi eest toetust. Tarbitud gaasi päritolu tõendamiseks on Elering kui gaasi põhivõrgu omanik ja süsteemihaldur loonud päritolutunnistuste süsteemi.

Kuidas
biometaani toodetakse

Arengufondi poolt 2014. aastal koostatud uuringu kohaselt on Eestis ressurssi toota aastas hinnanguliselt kuni 4,7 TWh (= 483 mln kuupmeetrit) biometaani, mille tooraineks oleks valdavalt biomass rohumaadelt (83%), põllumajandustootmise jäägid (9,8%), aga ka biolagunevad jäägid tööstusest, prügilagaas ja reoveepuhastite olmejäätmed.

Biometaani tootmise käivitumine toob gaasiturule juurde uue kohalikul toorainel põhineva varustusallika.

2018. aastal on Eestis alustanud tootmist kaks biometaani jaama - Kundas asuv Rohegaas OÜ ning Viljandimaal Siimanis paiknev Biometaan OÜ. Rohegaas OÜ tootmisjaama aastane koguvõimusus on 6 miljonit kuupmeetrit ning gaasi toodetakse reoveesettest. Biometaan OÜ tootmisjaama koguvõimsus on 1,5 miljonit kuupmeetrit aastas ning seal on toodetakse gaasi sõnnikust ja biomassist.

Igakuise ülevaate Eestis toodetud biometaani kogusest leiab siit.

Sõidukid

Mitmed tuntud autotootjad pakuvad biometaanile sobiliku CNG-mootoriga sõiduautosid, tarbesõidukeid, busse ja veoautosid. Eestis on praegu CNG-autodest müügis Škoda mudel Octavia Combi, Opeli mudelitest Astra (luukpära ja Sports Tourer), Volkswageni mudelitest Golf, Golf Variant ning tarbesõidukitest Caddy. SEAT-i surugaasi autode mudelivalikus saadaval Leon (viieukseline ja universaal), Ibiza ja Arona. Fiat pakub maagaasiautona Doblo mahtuniversaali.

Gaasitoitel tarbesõidukeid ja busse pakuvad Mercedes-Benz, MAN, Iveco, Scania ja Volvo.

Ülevaate Euroopa CNG-sõidukitest leiab siit. Täpsema info saamiseks palume pöörduda esinduste poole.

Biometaani päritolutunnistus

Gaasi päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille süsteemihaldur Elering väljastab tootjale tema taotluse alusel ja mis tõendab, et tootja on Eestis tootnud biometaani. Üks päritolutunnistus väljastatakse 1 MWh biometaani kohta ning tunnistuse kehtivusaeg on 12 kuud.

Gaasi päritolutunnistuste infosüsteem ehk register, mille kaudu toimub päritolutunnistuste väljastamine, ülekandmine ja kustutamine, asub aadressil biometaan.elering.ee

Biometaani päritolutunnistus

Korduma kippuvad küsimused

Gaasi põlemine saastab keskkonda vähem kui bensiini või diiselkütuse kasutamine ning tanklas maksab gaas vähem. Üha karmimaks muutuvad heitgaasinormid ning erinevad piirangud, nagu näiteks sisenemiskeelud kesklinnadesse mõnes kohas Euroopas, sunnivad tähelepanu koondama alternatiivsetele kütuseliikidele. Sellega arvestavad ka autotootjad.

Tulenevalt EL taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ on Eestil kohustus 2020. aastaks saavutada transpordisektoris taastuvenergia osakaaluks 10% sektoris tarbitud vedelkütuste kogusest. Transpordikütuseid tarbitakse Eestis kokku üle 9,1 TWh, millest ligi kaks kolmandikku moodustab diislikütus ja ülejäänud bensiin. LPG ja biokütuste tarbimine transpordisektoris on senini olnud marginaalne. Selleks, et tõsta biokütuste tarbimise hulka Eestis on riigil plaan välja arendada kohalikul toormel põhinev biometaani tootmine ja hakata biometaani laialdaselt kasutama transpordisektoris.

Eestis toodavad biometaani Kundas asuv Rohegaas OÜ biometaani tootmisjaam ning Viljandimaal Põhja-Sakala vallas paiknev Biometaan OÜ Siimani biometaanijaam. Tootmisüksusi on veel lisandumas.

Biometaan ehk rohegaas on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist. Biometaan on 100% kohalik taastuvkütus, mida toodetakse Eestis.

Fossiilsed gaasid on CNG ja LPG. CNG (compressed natural gas) on surumaagaas, mis tangitakse autodesse rõhu all. Surugaas koosneb põhiliselt imporditud maagaasisit, kuid võib sisaldada minimaalses statistilises koguses ka biometaani. LPG on veeldatud naftagaas (liquefied petroleum gas), tuntud ka vedelgaasina.

Rohemärgisest

Rohemärgis on loodud biometaani teavitustegevuse raames, rõhutamaks keskkonnateadlikku mõtlemist ning innustamaks Eestis toodetud taastuvkütuse kasutamist transpordisektoris.

Rohemärgisel on lisaks kujundlikele keskkonnasäästlikele sümbolitele ning eestimaisuse viitele kasutatud laiema arusaamise huvides ka biometaani rahvusvaheliselt levinud lühendit „BioCNG“.

Rohemärgise puhul pole tegemist ametliku sertifikaadi, vaid pigem turundusvahendiga. Rohemärgis näitab Eesti päritolu taastuvkütuse biometaani kasutamist sõidukites. Rohemärgist võivad kasutada kõik, kes tangivad siinsetes surugaasitanklates kodumaist biometaani.

Rohemärgist on soovitav paigaldada sõiduki tagaklaasile või -luugile, kütuseluugile või selle kõrvale või muusse sobivasse kohta sõidukil. Märgist võib kasutada ka kütusetankuril.

Rohemärgise on välja töötanud Elering koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK), järgides biometaani turuosaliste soovitusi ja vajadusi.

Rohemärgised esialgu saadaval Eleringi vastuvõtus, Kadaka tee 42, Tallinn.

Rohemärgiseid saab valmistada ka ise, juhised selleks on rohemärgise stiiliraamatus. See on vaba kõigile kasutamiseks.