Korduma Kippuvad Küsimused

Gaasi põlemine saastab keskkonda vähem kui bensiini või diiselkütuse kasutamine ning tanklas maksab gaas vähem. Üha karmimaks muutuvad heitgaasinormid ning erinevad piirangud, nagu näiteks sisenemiskeelud kesklinnadesse mõnes kohas Euroopas, sunnivad tähelepanu koondama alternatiivsetele kütuseliikidele. Sellega arvestavad ka autotootjad.

Tulenevalt EL taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ on Eestil kohustus 2020. aastaks saavutada transpordisektoris taastuvenergia osakaaluks 10% sektoris tarbitud vedelkütuste kogusest. Transpordikütuseid tarbitakse Eestis kokku üle 9,1 TWh, millest ligi kaks kolmandikku moodustab diislikütus ja ülejäänud bensiin. LPG ja biokütuste tarbimine transpordisektoris on senini olnud marginaalne. Selleks, et tõsta biokütuste tarbimise hulka Eestis on riigil plaan välja arendada kohalikul toormel põhinev biometaani tootmine ja hakata biometaani laialdaselt kasutama transpordisektoris.

Eestis toodavad biometaani Kundas asuv Rohegaas OÜ biometaani tootmisjaam ning Viljandimaal Põhja-Sakala vallas paiknev Biometaan OÜ Siimani biometaanijaam. Tootmisüksusi on veel lisandumas.

Biometaan ehk rohegaas on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist. Biometaan on 100% kohalik taastuvkütus, mida toodetakse Eestis.

Fossiilsed gaasid on CNG ja LPG. CNG (compressed natural gas) on surumaagaas, mis tangitakse autodesse rõhu all. Surugaas koosneb põhiliselt imporditud maagaasisit, kuid võib sisaldada minimaalses statistilises koguses ka biometaani. LPG on veeldatud naftagaas (liquefied petroleum gas), tuntud ka vedelgaasina.

Olles surumaagaasile nii olemuselt kui koostiselt sarnane, on biometaani kasutusalad CNG-ga kattuvad. Nii nagu CNG-d saab ka biometaani tankida kõigisse surugaasiautodesse.

Kui tootmine toimub gaasitorustiku läheduses, pumbatakse biometaan torustikku ja tankida saab suvalises torustikuga ühendatud tanklas. See printsiip sarnaneb kohapõhiselt toodetud rohelise elektri liikumisega elektrisüsteemides.

Kui aga läheduses gaasitorustikku pole, pumbatakse biometaan rõhu all balloonikassettidesse ja viiakse tarbijani. See tähendab, et osa rohegaasitanklatest pole enam gaasitorustiku asukohast sõltuvad.

Võrreldes bensiini ja diislikütuse põlemisega on gaasi arvestuslik koguemissioon väiksem – õhku paisatava tahmaosakeste ja vääveldioksiidi kogused on vaevumärgatavad. CNG autogaasi põlemine tekitab võrreldes bensiiniga koguni 60% vähem süsinikoksiidi, 50% vähem süsivesinikke ja 45% vähem lämmastikoksiide.

Gaasi jõul liikuva auto mootor on sarnane tavalisele ottomootorile, mis on muu hulgas varustatud spetsiaalse sissepritsesüsteemiga. Lisaks tuleb autosse paigaldada spetsiaalsed gaasimahutid. Balloonid püütakse paigaldada sõiduki põranda või ka põhja alla, et säästa pakiruumi mahtu. Kui gaasiseade lisatakse autole hiljem, siis paigaldatakse mahuti tihti varuratta õõnsusesse.

Enamasti on gaasiautode puhul tegemist hübriidautodega, kus koos gaasiballooniga on autos ka tavaline bensiinipaak, et saaks kasutada mõlemat kütust. Nii saab ilma tankimata läbida pikemaid vahemaid.

2018. aasta lõpu seisuga oli liiklusregistris arvel olevaid CNG lisaseadmega ja CNG-sõidukeid kokku 2638 ehk 178 võrra rohkem kui aasta varem. Neist sõiduautosid (M1 kategooria) oli kokku 2188, kaubikuid (N1 kategooria) oli kokku 277, busse 110 ning veokeid 63.

Sõiduautode seas on markidest esikohal Volkswagen kokku 1003 CNG-autoga, millest üle poole moodustavad Passatid. Škodasid on surugaasiautona arvel 580, millest lõviosa moodustavad Octaviad. CNG-Opeleid on registris kokku 323, neist enamus on Zafirad.

See sõltub sõiduvajadusest. CNG-auto maksumus võrreldes samaväärse tavakütust kasutava mudeliga on enamasti kallim, kuid tanklas tuleb maksta veidi vähem ja biometaaniga sõitva auto kütusekulu 100 kilomeetri läbimisel on kuni 50% võrra väiksem. Vastavad hinnakalkulaatorid on näiteks leitavad tanklaoperaatorite veebilehtedelt. Vaata siit või siit.

CNG tanklaid on praegu Eestis 14, kuid neile on paari aasta jooksul lisandumas veel kümmekond tankimisvõimalust üle terve riigi. Hetkel on avatud 11 Eesti Gaasi ja 3 Alexela CNG tanklat, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Võrus ja Jüril. Vaata kaarti.

Eestis on praegu sõiduautodest saadaval Škoda, Opeli ja Volkswageni mudelid,  MAN tarbesõidukid, Mercedes-Benz tarbesõidukid, Iveco tarbesõidukid ning Scania tarbesõidukid.

Jah, saab. Samas peab arvestama, et osadel mootoritel võib tekkida probleeme CNG kui kuivema kütuse põletamisega. Ümberehitatud auto võib vajada tihedamat kontrolli ning samuti võib veidi suureneda kütusekulu ja väheneda võimsus. Täpsemat infot saab gaasiseadmete paigaldamisega tegelevatest ettevõtetest.

Gaasipaagi täitmine käib rõhu alla ja see on ainus erinevus võrreldes bensiiniga tankimisel. Püstoli ühendamine tankimisavaga on lihtne ja jõudu ei vaja. Tänapäeva CNG-autod on ei haise gaasi järele.

Gaasipaake valmistatakse terasest või kunst- ja süsinikkiust. Paak peab välja kannatama 600 baarist survet, CNG tanklas täis tangitud paagis on rõhk 200 baari. Auto ülevaatuse käigus kontrollitakse ka seda, et paak poleks roostes.

CNG autogaasi paagid on turvalisemad kui bensiini- ja diislipaagid. Gaasipaagid taluvad avariiolukorras tugevamat lööki ning lekke korral sulguvad nende kaitseklapid automaatselt.